Ranniku Matkarada - Marsruudid

Läänemeri

Läänemere Kuramaa rannik
Nida – Kolka: 270 km

Dižjūraks ehk ürgmereks nimetatakse Lätis Kuramaal asuvat Läänemere läänerannikut. Ranniku matkaraja alguses, Läti ja Leedu piirist kuni Kolka ninani, on mererand enamasti liivane. Ürgmere lõik on Läti ranniku kõige vähem asustatud osa, samas asub siin Läti suuruselt kolmas linn Liepāja. Pāvilosta ja Sārnate vahel asub pankrannik. Külad on hõreda asustusega, suurem osa elanikest veedab siin ainult suve. Slītere rahvuspargis kulgeb matkarada mööda põllu- ja metsateid läbi ajalooliste liivi kalurikülade. Mazirbes ja Kolkas käivad kohalikud kalamehed endiselt merel ning müüvad omasuitsutatud kala. Ürgmere lõik lõppeb Kolka nina juures, mis eraldab Läänemerd Riia lahest.

EPäev 1. Nida - Pape.

Läti kõige kivisem rand

Läti – Leedu piiripost märgib ka rannatee algust. Tee kulgeb läbi Pape looduspargi piki laia, Läänemere lainete uhutud randa, mööda kauneid rand-luide- ja vareskaerast läbikasvanud eelluiteid. Seda teelõiku iseloomustab kivine rand, väiksemad turbapaljandid ja täielik puutumatus. Ringil ümber Pape kanali avaneb rannaalale iseloomulik vaade koos roostikku peitunud Pape järvega. Rannatee lookleb läbi Pape küla ja keerab Pape tuletorni juures tagasi randa.


MPäev 2. Pape - Bernāti.

Läti läänepoolseim tipp

Lõik kulgeb kogu pikkuses mööda randa, mida maismaa poolt embavad Pape ümbruses kaunid eelluited, mis asenduvad pärast küla lainete uhutud 10 km pikkuse langenud männitüvesid täis kaldapealsega. Lauged luited ilmuvad taas välja Jūrmalciemsi küla lähedal. Pärast Jūrmalciemsi küla jätkuvad laiad lainete uhutud luited, aga Bernāti neeme lähistel kõrgub muljetavaldav männimetsaga ja paiguti merre uhutud pankrannik.


MPäev 3. Bernāti - Liepāja - Karosta.

Linn, kus sünnib tuul

Bernātist Liepājani kulgeb rannatee mööda laia rannariba, mida maismaa poolt ääristavad alul paiguti merre uhutud liivapangad, muutudes Liepāja lähedal kõrgeteks, rand-luide- ja vareskaerast läbikasvanud eelluideteks. Rada lookleb läbi Liepāja keskel oleva vanalinna üle Karosta kanali, jõudes Karostasse, vanasse sõjasadamasse, mille militaar- ja kaitserajatistega tutvumiseks soovitame võtta vähemalt pool päeva. Kindlasti tuleb maitsta Liepāja erirooga Liepājas menciņi, vana Lõuna-Kuramaa retsepti järgi suitsutursast valmistatud toitu.


HPäev 4. Karosta - Ziemupe.

Karosta – Läänemere äärne militaarpärand

Esimesed neli rannatee kilomeetrit on tihedalt täis kaitserajatiste ja rannapatareide varemeid ning võivad pakkuda huvi sõjaajaloo huvilistele, kuid matkamise seisukohast on see tehniliselt kõige keerulisem lõik Kuramaa rannal. Kindluse taga, pärast Cietokšņa kanalit, lookleb rada lühikest aega rannaäärsel niidul, jõudes seejärel rannaribale ja jätkudes seal kuni Ziemupeni. Rannariba on lai, muutudes tugeva tuulega Lenkupe ja Kārļupīte jõgede vahel kitsamaks. Kohati on teel väiksemaid pankrannikuid, valdavalt kulgeb tee mööda kõrgeid, paiguti merre uhutud eelluiteid. Räägitakse, et Ziemupe sügavikus on hukkunud palju laevu, üks olla põhja läinud koos pronkskahuritega.


EPäev 5. Ziemupe - Pāvilosta.

Laulvad liivad ja merevaik

Inimtühi rand, kus võib leida merevaiku ja fossiilidega kivistisi ning kuulata jalge all laulvat liiva. Ziemupe kandis ilmub osaliselt lainete poolt merre uhutud pankrannik, hiljem laiuvad kuni Akmensragsi neemeni ja Pāvilostani kaunid rand-luide- ja vareskaerast läbikasvanud ning mere uhutud eelluited. Paiguti on näha ka halle luiteid. Akmensragsi tuletorni juures on hea jalgu puhata. Pāvilosta väikelinna sarm ja sadama ning suitsukala hõng toovad rändurid puutumata looduse rüpest tagasi tsivilisatsiooni juurde.


HPäev 6. Pāvilosta - Jūrkalne.

Läänemere uhkeimad liivaklindid

Pāvilostast kirdesse jäävad erakordsed vaated hallidele luidetele, aga vaid mõne kilomeetri pärast algab üks rannatee kaunimaid lõike: 20 km pikkuses uhkeid liivaklinte. Kõige huvitavamad rannikuvaated avanevad Strante, Ulmale ja Rīva jõesuudme juures. Mitmeis paigus õitsevad varisenud ranniku alaosas suviti orhideed. Jūrkalne kandis saab näha nö kahte päikeseloojangut – esimest rannajoonelt jälgides, aga teist hetk hiljem kõrge pankranniku otsast vaadates.


EPäev 7. Jūrkalne - Sārnate.

Paik, kust inimesed asusid paatides teele üle Läänemere

Ka sellel rannatee lõigul jätkub muljetavaldav Läänemere kõrge liivakallas. Ošvalki kandis laskub kallas alla, muutudes tõstetud, tihedate pajutihnikutega kaetud eelluiteks, kuid Sārnate juures näeb jälle iseloomulikke kõrgeid kaldaid. Siin avanevad suhteliselt lühikese rännaku jooksul mitmed meeldejäävad loodusvaated.


EPäev 8. Sārnate - Užava.

Läti ranniku kauneimad vaated

Sārnate kandis on veel näha Läänemere kõrget liivarannikut, mis põhja poole liikudes jääb järjest madalamaks, kuni muutub mere uhutud luitevalliks. Vendzavase ja Užava tuletorni vahel avanevad Läti jaoks ebatavalised vaated – loodus meenutab siin hõreda taimestikuga mahajäetud liiva-kivikõrbe – see on nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Siin ning ka Užava tuletorni juures saab endistel sõjaväepolügonidel näha halle liivaluiteid. Užava jõe suudme lähedal muutub luiteala järjest laiemaks ning luitevall madalamaks. Romantilise Užava tuletorni juurest avaneb kogu rannatee kauneim vaade.


MPäev 9. Užava - Ventspils.

Nopi rannast oma merevaigukogu!

Sellel lõigul kulgeb rannatee esimesed 6 km mööda inimtühja, laiade rannaluidete ja madalate eelluidetega randa, mille seljandikke katavad hõbehallid rand-luide- ja vareskaera puhmad. Alates Medole oja suudmest kerkib muljetavaldav ligi 19 m kõrge, kitsa kivise merepiiriga pankrannik. Kõrge rannik kuhtub kiiresti, et kahe kilomeetri pärast taas tõusta. Kahe kõrge ranniku vahele jääb nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Rannatee viimased viis kilomeetrit kuni Ventspilsi lõunamuulini kulgevad mööda laia liivaluidet, mida maismaa poolt ääristavad hallid luited.


EPäev 10. Ventspils - Staldzene.

Läbi Ventspilsi linna

Marsruut läbib Ventspilsi linna ja seda ümbritsevaid metsi. Rannatee lookleb lõunamuuli juurest läbi ajaloolise Ostgala rajooni ja vanalinna, üle Venta jõe, mööda kergliiklusteed läbi Pārventa rajooni Staldzene poole. Pärast tiiru ümber Ventspilsi sadama naaseb rada taas mereranda. Nüüd tasub võtta üks matkavaba päev ja tutvuda põnevaimate paikadega Ventspilsi linnas ning külastada ka mereäärset vabaõhumuuseumi.


MPäev 11. Staldzene - Oviši.

Lõppeesmärk – Ovišragsi neem

Jõudes alla Staldzene randa, võib näha mõne meetri kõrgust, paiguti lagedat pankrannikut, mis tõuseb järjest kõrgemaks (kõrgeim punkt Kokkalns – 29 m). 3–4 km Staldzenest kirdes on moodustunud kitsas pankrannikuga, tuulise ilmaga lainete uhutud luiteala. Pärast Liepenet muutub rannik tasapisi madalamaks ja Jaunupest Ovišragsi neemeni saab näha laiu liivaluiteid, mis on kõige laiemad just Ovišragsi neeme tipus.


EPäev 12. Oviši - Miķeļtornis.

Oviši ja Miķeļbāka tuletornide vahel

Rannatee viib läbi Oviši looduskaitseala, mille loodust iseloomustavad laiad liivased rannad ja luited. Siinse ranna loodusmaterjalid – munakivid ja liiv – moodustavad suuri maastikumosaiike. Lūžņas köidab tähelepanu erinevatest ajastutest pärit militaarpärand, aga Lūžupe jõe suudmealal peab arvestama lindude pesitsusajal kehtivate piirangutega: 01.04–15.07 on seal liikumine keelatud. Ümber saab minna, jälgides rannatee viiteid. Marsruudi lõpp-punkt – Miķeļbāka tuletorn – paistab juba kaugelt.


EPäev 13. Miķeļtornis - Sīkrags.

Sihtpunkt – Slītere rahvuspark

Miķeļtornisest kuni Irbe vantsilla (kavas 2019. aastal) pöördeni avaneb vaatele lai, madala ja hõreda eelluitega rannaala. U 4,5 km jagu kulgeb rada ümber Irbe suudmeala – siin on hooajaline looduskaitseala ja lindude pesitsusperioodil 01.04–15.07 on siin viibimine keelatud. Rannarada viib kaitsealast mööda läbi kauni kõrgete luitevallidega männimetsa, mille nõlvad on seene- ja marjarikkad. Irbe jõe suudme järel kuni Sīkragsini laiub avar liivarand, millest jookseb u kilomeeter enne Sīkragsi risti läbi Ķikansi oja, tähistades Slītere rahvuspargi piiri.


EPäev 14. Sīkrags - Saunags.

Liivlaste rannas

Sīkragsist kuni Mazirbeni laiub liivane rannaala, millest voolab risti läbi Mazirbe jõgi. Rannatee viib läbi Mazirbe keskuse, kus saab tutvuda Liivi rahvamajaga. Edasi kulgeb rada väikseid metsa- ja põlluteid pidi endise Mazirbe merekooli juurest mööda, läbi tillukeste liivlaste rannakülade – Košragsi ja Pitragsi – kuni jõuab Saunagsisse. Liivimaa rand on ainuke paik, kus saab tutvuda maailma ühe väikseima rahva – liivlaste – kultuuripärandiga. Siin on ka kakskeelsed teeviidad: läti ja liivi keeles.


EPäev 15. Saunags - Kolka.

Kolka neem – Euroopa süda

Saunagsist lookleb rannarada mööda väikseid põllu- ja metsateid Vaideni, kus pöördub tagasi mereranda. Kolka neemeni sirutuvad laiad, liivased rannaribad, vaheldudes madalate ja hõreda taimestikuga eelluidetega, mille järel ilmuvad jälle metsatukkadega kaetud rannaluited. Ligikaudu 2 km jagu on lainete uhutud liivaranda, mille taga kerkivad Dumbrkalni künkad. Kolka neem – Läänemere ja Liivi lahe vaheline piirineem – on Baltimaade ranniku üks populaarsemaid linnuvaatluspiirkondi.