Ranniku Matkarada - Marsruudid

Loode-Eesti pankrannik ja joad

Soome lahe rannik
Nõva – Tallinn: 158 km. Päevad: 53–60

Matkaraja kõige mitmekesisem lõik Eestis, kus on tunda looduse põhjamaisust. Siin võib näha maakive, liivaseid randu, rohtu kasvanud rannaniite ja nn bretšasid  kivitükke, mis on tekkinud ammuse meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Siin asub Pakri pank – Läänemere ranniku kõige muljetavaldavam pank, mis on 24 meetri kõrgune, sellel omakorda Eesti kõrgeim, 52 meetrine tuletorn. Matkarada kulgeb ranna lähedal, kohati mööda metsa- ja põlluteid. Maastikul võib näha mõisaid, kirikuid, tuletorne ja Pakri tuuleparki. Silmailu pakuvad kaunis Keila juga ja salapärased Pakri saared. Tallinna ümbruses on säilinud palju militaarpärandi jäänuseid – kaldajoone kindlustusi ja rannakaitsepatareisid. Paldiski oli nõukogude ajal suletud linn, kus oli eriti salajane sõjaväeline objekt – spetsiaalne tuumaallveelaeva reaktor. Matkarada lõppeb Tallinnas, mille keskaegne vanalinn on UNESCO maailmapärandi nimistus.

MPäev 53. Nõva - Vihterpalu.

Mööda Soome lahe kallast

Ranniku matkaraja Nõva – Vihterpalu lõigul asuvast Rannakülast läheb rada kaarega ümber märgala ja Nõva jõe Keibu lahe randa, mis on alguses võsastunud, aga läheb üle kauniks liivaluiteks. Keibu oja juurest keerab rada sisemaale ja kulgeb RMK Peraküla – Aegviidu – Ähijärve matkateel. Rada lookleb läbi Keibu küla, jõudes Alliklepa juures mere äärde, kus on kaunid kadakasalud. Edasi saab matkata mere ja kahe järve (kunagiste merelahtede) vahel kulgeval rajal. Merepõhjas on näha dolomiidipaljandikku. Kuni Vintse külani läheb matkatee mööda väikest mereäärset rada, kuni keerab Vihterpalu poole (teelt paistavad Pakri saared).


MPäev 54. Vihterpalu - Padise.

Seitse sajandit püsinud kirik ja klooster

Ranniku matkaraja Vihterpalu – Padise lõik keerab sisemaa poole, sest Kurkse väina lõunakaldal on palju märgalasid. Suurem osa sellest rajalõigust kulgeb läbi vähese asustusega metsamassiive (mööda RMK Peraküla – Aegviidu – Ähijärve matkateed), põigates vahel mõnda külasse või lagendikule.


MPäev 55. Padise - Paldiski.

Paldiski – salapärane, kunagi suletud linn

Ranniku matkaraja Padise – Paldiski lõik kulgeb Padiselt Karilepani mööda pisemaid kruusateid, aga edasi Madiseni juba piki maanteed. Madise kabelimäelt, ammuselt merekaldalt, avaneb suurepärane vaade Paldiski lahele ja Pakri saartele. Madiselt Paldiskisse kulgeb teekond maanteepervel kuni Lõunasadamani, jõudes sadamaterritooriumi serva mööda Paldiski lõunaosas paiknevasse raudteejaama. Paldiski oli nõukogude ajal suletud linn, kus asusid sõjasadam ja Pakri poolsaarel tuumareaktoril töötav tuumaallveelaevade koolitusbaas.


MPäev 56. Paldiski - Kersalu.

Pankrannik, tuletorn ja militaarne pärand

Ranniku matkaraja Paldiski – Kersalu lõik viib ümber Pakri poolsaare, mille pankrannikult avanevad Eesti loodeserva kauneimad vaated. Rada viib läbi Paldiski keskuse ja keerab Peeter I merekindluse varemete juurest Pakri tuletorni poole, kulgedes mööda muljetavaldavat Pakri pankrannikut. Kersaluni jõudmiseks tuleb ronida pankrannikust üles ja alla, kus rannarada lookleb liiva-kivisegusel rannal ja männimetsas. Pakri pankrannik on põnev nii talviti, kui siin moodustuvad võimsad jääpurikad, kui ka sügisel, värviliste lehtede aegu.


EPäev 57. Kersalu - Laulasmaa.

Rannad ja ujumiskohad

Ranniku matkaraja Kersalu – Laulasmaa lõik viib jalutuskäigule läbi ranna ja väikeste rannakülade. Kersalu juures laskub rada kivisele rannale, kus puude varjus kõrgub mitme meetri kõrgune pankrannik. Kloogaranna lähistel ilmuvad teele liivadüünidega supelrannad, mis lausa kutsuvad aega maha võtma. Kloogarannas keerab rada küla poole, teeb sisemaal umbes 3 km pikkuse tiiru ja naaseb siis mereranda.


MPäev 58. Laulasmaa - Vääna-Jõesuu.

Eesti kauneim juga

Ranniku matkaraja Laulasmaa – Vääna-Jõesuu lõik on maaliline ja mitmekülgne ning sobib vastupidavatele matkajatele. Siin kohtab nii kiviseid kui ka liivarandu, häid ujumiskohti ja ilusaid rannikuäärseid männimetsi, teele jäävad ka Türisalu pank ja kivirahnud. Laiad Keila parkmetsa rajad viivad Keila joani. Lohusalus saab tutvuda näitusega rannakalurite elust.


MPäev 59. Vääna - Jõesuu - Tabasalu.

Legendidest varjutatud Suurupi poolsaar

Ranniku matkaraja Vääna-Jõesuu – Tabasalu lõik on üks keerulisemaid ning sobib vaid kogenud matkajatele. Rada teeb tiiru Suurupi poolsaarel, mille paksud metsad peidavad rikkalikku erinevate ajastute militaarpärandit. Rada lookleb piki võsastunud ja kivist kallast, läbi kaasiku, mööda endistest pioneerilaagritest, liivakivipankade kaitstud lahesoppidest ja teravatest maaninadest. Kohati on meres näha dolomiidipaljandit, teisal kerkivad veest saartena suured kivirahnud. Teekonna lõpus kõrgub rannas üks uhkemaid Eesti paljandeid, Rannamõisa pank, millelt avaneb hunnitu vaade Kakumäe lahele ja poolsaarele ning Tallinna vanalinna tornidele.


MPäev 60. Tabasalu - Tallinna sadam.

Tallinn – UNESCO maailmapärandi hulka arvatud paik

Ranniku matkaraja Tabasalu – Tallinna sadama lõigul, Tabasalu juures, ületab rada Tallinna linna piiri ning jõuab läbi Tiskre ja Vismeistri elurajoonide Kakumäe randa, kus teeb metsas tiiru peale pankrannikuga ümbritsetud Kakumäe poolsaarele. Siit avaneb vaade üle Kopli lahe Tallinna sadamale. Õismäe elamurajooni lähedal kulgeb mere ääres suurepärane rannapromenaad. Rada viib kaarega ümber Eesti vabaõhumuuseumi, piki promenaadi Stroomi randa ja sealt edasi läbi Pelguranna mööda kõnniteid Eesti meremuuseumini Lennusadamas. Kulgedes rannapromenaadil Tallinna sadamani, jõuab matkarada lõpp-punktini. Eestimaal on seljataha jäänud ligi 620 km.