Ranniku Matkarada - Marsruudid

Haapsalu ja rannarootslaste külad

Haapsalu laht ja Noarootsi poolsaar, Osmussaar
Tuuru – Nõva: 136 km. Päevad: 47–52

Matkarada kulgeb veidi aega mööda endist raudteetammi, mööda külavaheja põlluteid. Haapsalus aga mööda kõnniteid ja promenaadi, mille äärest leiab mitmeid hubaseid kohvikud. Eesti vanim kuurortlinn on kuulus raviva meremuda poolest ning lõõgastavaid protseduure saab nautida ka tänasel päeval Haapsalu spaades. Vanalinna piiskopilinnus on kuulus Valge Daami legendi poolest. Edasi ületab matkarada Noarootsi poolsaare, mis oli kunagi merepõhi. Kuna aga maakoor on pärast viimast jääaega tõusnud, siis on sellest saanud maismaa. Siin võib näha ajaloolisi rannarootsi külasid, kus on teistsugune kultuurikeskkond ja maastik, samuti leidub kunagi merest eraldunud madalaid järvi.

MPäev 47. Tuuru - Rohuküla.

Teine värav Lääne-Eesti saarestikku

Ranniku matkaraja Tuuru – Rohuküla lõiku iseloomustab maastiku vaheldusrikkus – pisikesed külad vahelduvad põllu- ja karjamaadega, talumajapidamiste ning lubjakivikarjääridega. Rannikul liikumist takistavad märgalad ja eramaad. Rada jõuab mereni Kivikülas ja Puskus, kus avanevad vaated Väinamerele ja selle saartele.


MPäev 48. Rohuküla - Haapsalu - Uuemõisa.

Armastatud Eesti supluslinn Haapsalu

Ranniku matkaraja Rohuküla – Haapsalu – Uuemõisa lõik on mitmekülgne. Raja kolm esimest kilomeetrit kulgevad mööda endist Haapsalu – Rohuküla raudteetammi. Seejärel teeb rada tiiru ümber Haapsalu lahe ja Pullapää neeme, väisab rannaäärseid terviseradadega metsi ning liigub mööda promenaadi ja väikeseid tänavaid läbi Haapsalu linna ja lõppeb kaunis Uuemõisa pargis.


EPäev 49. Uuemõisa - Elbiku.

Ümber Haapsalu lahe

Ranniku matkaraja Uuemõisa – Elbiku lõik kulgeb valdavalt mööda maantee serva. Ingküla ja Aulepa vahel lookleb rada mööda väiksemaid kruusateid, mille ääres on talud ja kivised karjamaad.


EPäev 50. Österby - Riguldi.

Noarootsi – rootsipärane poolsaar

Ranniku matkaraja Österby – Riguldi lõik viib erilisele Noarootsi poolsaarele, mis on ajalooliselt asustatud rannarootslaste poolt. Noarootsi poolsaar on ka Eesti üks parimaid linnuvaatluspiirkondi. Teekond läheb läbi Österby, Pürksi, Hosby ja Hara külade. Poolsaare põhjaosas teeb rada tiiru ümber Vööla mere, mis on merelahest tekkinud järv. Madala Hara lahe ääres on kauneid roostikke, kadakavälju ja karjamaid.


MPäev 51. Riguldi - Dirhami.

Meteoriidijälgedega paik

Ranniku matkaraja Riguldi – Dirhami lõigust enamus kulgeb mööda liivaranda. Randa võib olla uhutud vetikaid ja kohati on luited kaetud tiheda taimestikuga. Rooslepa küla lähedal võib meres silmata bretšasid ehk kivimeid, mis on moodustunud meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Teekonna lõpus saab jalgu puhata kohvikus, mille terrassilt avaneb kena vaade merele ja sadamale.


MPäev 52. Dirhami - Nõva.

Põhjamaiselt karge loodus

Ranniku matkaraja Dirhami – Nõva mitmekesise maastikuga lõigul saab näha Eesti põhjarannikule omast loodust. Teekond kulgeb peaaegu kogu pikkuses mere ääres, mööda kauneid liivarandasid ja kividega kaetud maaninasid. Põõsaspea neemel paljanduvad dolomiidikihid (see on suurepärane paik linnuvaatluseks). Matkarada kulgeb Nõva looduskaitsealal, kus on erakordsed valged ja hallid luited. Siinseid randu armastavad nii puhkajad kui ka kalamehed ja lohesurfarid.