Ranniku Matkarada - Marsruudid

Pärnu ja Pärnumaa kalurikülad

Pärnu lahe rannik
Ikla – Virtsu: 228 km. Päevad: 31–41

Eesti rannikul kasvab paljudes kohtades pilliroog ning leidub ohtralt luhaheinamaid ja märgalasid, seetõttu kulgeb matkarada sageli mööda metsa- ja põlluteid. Suve teisel poolel on rannikuäärsetes metsades rikkalikult seeni ja marju. Pärnu lahe rannikul asuvad üksteise järel väikesed kalurikülad. Pärnu lähedal, kus lahte voolab Pärnu jõgi, on meri madal ja rannik liivane. Pärnu on hinnatud kuurortlinn, kus on palju kohvikuid ja restorane, spaasid ja hotelle, mängib elav muusika ning on kaunis vanalinn. Pärnust 7 km kaugusel asub Valgeranna – populaarne mereäärne puhkepiirkond, kus on ilusad rannametsad, luited ja liivarannad. Munalaiu sadamast pääseb laevaga Kihnu saarele, mille kultuuripärand on UNESCO kaitse all. Kohalikud elanikud kannavad siin rahvarõivaid ning saare naised eelistavad ringi sõita külgkorviga mootorrattal.

EPäev 31. Ikla - Kabli.

Ajaloolise supluspiirkonna radadel

Ranniku matkarada algab Eestis Iklast. Ikla – Treimani lõigul kulgeb teekond mööda vana Riia maanteed. Peale Treimani keerab rada mere poole ja kulgeb järgnevad 2,8 km mööda kitsaid, liivaseid, kiviseid ja kohati võsastunud luiteid. Olles teinud tiiru ümber Orajõe oja, naaseb rada parkla juures luidetele ja viib matkaja umbes 4 km jalutuskäigule kuni Lepanina hotellini. Seal tuleb minna tagasi vana Riia maanteele, mis viib Kablisse. Tee peale jäävad head võimalused linnuvaatluseks. Rannaäärsed alad kuni Pärnuni, linn kaasa arvatud, on ammusest ajast armastatud piirkond vaba aja ja rannapuhkuse veetmiseks.


EPäev 32. Kabli - Häädemeeste.

Linnud, luited ja metsad

Ranniku matkaraja lõik Kablist Häädemeeste lõunaosani tuleb läbida mööda vana Riia maanteed, sest teest mereni laiuvad roostunud ja abajatega rannaniidud. Antud lõik sobib eriti hästi linnuvaatluseks. Vahetult enne Häädemeestet keerab matkarada maanteelt kõrvale, lookleb Jaagupi hoiualal ja teeb lääne poolt alevikule tiiru peale, ronib kord kõrgele luitenõlvale ja laskub siis taas alla luidete vahelisse kõrgesse männikusse. Matkaraja ääres on head marja- ja seenemetsad.


HPäev 33. Häädemeeste - Uulu.

Läbi metsade ja rabade

Ranniku matkaraja Häädemeeste - Uulu lõik sobib vastupidavatele matkajatele, kes eelistavad rannaala asemel rännata metsarajal. Rada kulgeb läbi Luitemaa looduskaitseala suursuguste okaspuumetsade ja valge põdrasamblavaibaga kaetud sisemaaluidete. Suviti ja sügiseti leidub siin mitmeid kohti linnu- ja loomavaatluseks ning seente ja marjade korjamiseks. Rada lookleb mööda Maarjapeakse raba ning viib läbi metsade ja raiesmike mosaiigi Lepaküla ja Uulu küladeni.


MPäev 34. Uulu - Pärnu.

Märgaladest mööda Pärnusse

Ranniku matkaraja Uulu - Pärnu lõik kulgeb alguses männimetsade vahel olevaid vanu mereäärseid teid pidi, kuid pärast Lottemaa teemaparki keerab mere poole jõudes Reiu randa. Edasi tuleb kõndida mööda võsastuvat luidet ning umbes 4 km pärast pöörata sisemaa suunas,  läbida golfiväljaku äärne territoorium ja võtta suund Pärnu linnale. Raeküla linnaosas kulgeb matkarada piki märgala ja metsa piiri. Umbes 6 km pikkuse tiiru järel ümber märgalade jõuab rada Pärnu randa. Edasi viib teekond läbi Pärnu linna, Vallikääru aasa, üle Pärnu ja Sauga jõgede ja lõpeb Vana-Pärnus.


MPäev 35. Pärnu - Liu.

Kaunimad vaated Pärnu lahele

Ranniku matkaraja Pärnu – Liu lõik lookleb läbi Pärnu läänepoolse eeslinna ja üle Audru jõe Valgeranna poole. Rada ääristab lõuna poolt mets ja valge liivarand, põhja poolt aga Valgeranna golfiväljak. Valgerannast edasi kulgeb rada Pärnu lahe põhjakülje poldrite vahel, Audru poldritelt avanevad kaunid vaated Pärnu lahele. Audru roostiku tagant keerab rada lõunasse ning kulgeb läbi rannakülade ja väikeste kalasadamate, kus saab jälgida kalurite argitoimetusi ja kui veab, siis maitsta ka suitsukala.


MPäev 36. Liu - Munalaid.

Lahesopid, saared ja linnud

Ranniku matkaraja Liu – Munalaiu lõik kulgeb mööda teid ja jalgradu. Marsruut sobib linnuvaatluseks, sest mere ääres on niisked rannaniidud, roostikud, madalikud ja kinnikasvanud lahesopid. Pärast Liu sadamat vahetab rannatee keerulise ja raskesti läbitava rannajoone tõttu tihti suunda. Parimad paigad loodus- ja linnuvaatluseks on Kavaru külas, Peerni sadama piirkonnas ja Munalaiu sadamas. Viimasest avaneb hea vaade avarale Pärnu lahele, Kihnu väinale ja saartele – Sorgule, Manilaiule ja Kihnule, aga ka rannaniitudele koos seal olevate kariloomadega.


EPäev 37. Munalaid - Tõstamaa.

Karjamaad, metsad ja rannaniidud

Ranniku matkaraja Munalaiu – Tõstamaa rannaäärsel lõigul on palju märgalasid, seetõttu pääseb mere äärde vaid mõnest kohast. Munalaiu sadamast lookleb matkarada mööda teeperve läbi Lao küla kuni Tõstamaani. Esimene pääs merele on Selistest lõunas, teine on Värati sadama lähedal (teel Väratisse näeb maalilisi rannaniitusid koos kariloomadega) ja kolmas on Suti külas.


MPäev 38. Tõstamaa - Matsi.

Eesti maaelu idüll

Ranniku matkaraja Tõstamaa – Matsi lõigul näeb tõelist maaelu idülli. Rannajoont liigendavad paljud madalad lahesopid ja poolsaared, mille vahel on rannaniidud, roostikud ja abajad, aga ka ligipääsmatud laiud. Liikudes mööda väikeseid külavaheteid, mida ääristavad sügiseti punetavad pihlakad, saab näha talumajasid ning karjamaid lehmade ja kitsedega. Taluhoovid vahelduvad kiviaedade, põldude ja kadakasaludega. Pääs mere äärde ja puhkekohad asuvad matkarajast lõuna pool, Kastna küla lähedal.


EPäev 39. Matsi - Varbla.

Rannad ja metsad

Ranniku matkaraja Matsi – Varbla lõik teeb tiiru läbi Kulli küla ja kulgeb edasi 5 km mööda kohalikke metsade ja luidetega ääristatud teid. See piirkond on sügiseti marja- ja seenerohke. Olles teinud tiiru ümber Uue-Varbla mõisa, jõuab matkarada Varbla külla. Matkaraja lõigul asuv Matsi rand on kuni Haapsaluni üks vähestest liivarandadest.


MPäev 40. Varbla - Pivarootsi.

Rannaalade mõisad

Ranniku matkaraja Varbla – Pivarootsi lõik kulgeb mööda rannaäärseid teid, kuid meri on nähtav vaid kahes kohas, sest rannajoont palistavad madalad lahesopid, laiud, niisked rannaniidud, roostikud, abajad, rabad ja pisikesed merest eraldunud järved. Varbla – Allika lähistel avanevad vaated haritud põllumaadele, Allika – Tamba lõik läheb läbi kaunitest metsadest. Tehes tiiru ümber Paatsalu ja Illuste mõisate, jätkub matkarada üle Nehatu looduskaitseala märgalade ja lookleb Muriste küla juures piki teed, mida ääristab muljetavaldav kiviaed. Enne Pivarootsi mõisa avaneb vaade avaratele karjamaadele ja lahele.


EPäev 41. Pivarootsi - Virtsu.

Eesti saarte värav

Ranniku matkaraja Pivarootsi – Virtsu lõigul kulgeb rada umbes 3,7 km mööda kunagist Virtsu – Rapla kitsarööpmelise raudteetammi. Kirsiks tordil on Puhtulaiu poolsaar, mis kunagi oli saar, kuid on tänaseks maismaaga kokku kasvanud. Poolsaarel kasvab laialehine, huvitava taimestiku ja põlispuudega mets, kus on mitmeid mälestusmärke. Virtsu sadamast läheb praam Muhu saarele, mis on tammiga ühendatud Saaremaaga.