Ranniku Matkarada - Marsruudid

Vidzeme Rannik

Riia lahe idarannik
Vecāķi – Ainaži: 112 km. Päevad: 25–30

Maastike ja vaadete poolest on see matkaraja lõik kõige mitmekesisem Lätis. Siin võib näha nii liivaseid kui ka kiviseid randu, rannaniite, pillirootihnikuid, luiteid, liivakivipaljandeid,
metsi, neemi ja lahti, kalurikülasid ja väikeseid jõesuid. Rada kulgeb läbi Carnikava, Saulkrasti, Zvejniekciemsi, Salacgrīva ja Ainaži ning ületab jõgesid, millest suvel saab tavaliselt läbi kahlata. Rajal asuvad Koiva ja Salatsi jõe suudmed, mida
saab ületada sildu mööda. Carnikava ja Salacgrīva on kuulsad silmude poolest, mida valmistatakse kohalike kalameeste retseptide järgi. Duntes saab külastada kuulsa
luiskajast parun Münchauseni muuseumi. Rannaniidud on oluline lindude rände- ja pesitsuskoht. Veidi maad enne Eestit kulgeb marsruut mööda metsaradasid.

EPäev 25. Vecāķi - Carnikava.

Kahe jõe – Daugava ja Gauja (Koiva) – suudmealade vahel

Ranniku matkaraja Vecāķi – Carnikava lõik algab piki kaunist liivaranda. Maismaa poolt piiravad randa muljetavaldavate luitevallidega valgusküllased rannamännikud. Edasi jätkub matkarada metsateel kuni Carnikavani, teeb tiiru mööda tammi ümber Vecgauja ja jõuab Koiva jõe jalakäijate sillani. Nii matkapäeva alguses kui lõpus on mõnus istuda kas mõnes Vecāķi rannakohvikus või Carnikava kõrtsis.


MPäev 26. Carnikava - Saulkrasti.

Romantiliste päikeseloojangutega rada

Ranniku matkaraja Carnikava – Saulkrasti lõik viib läbi Gauja küla Koiva jõe suudmealale, mis on suurepärane linnuvaatluspiirkond. Edasi kulgeb matkarada mööda liivaranda kuni Inčupe jõe suudmeni. Enne suudmeala tuleb keerata maismaa suunas, et jõuda sillani. Pēterupe jõe rippsilla ületamise järel jõuab matkarada piki mereranda Saulkrasti rannaparki (Jūras parks).


MPäev 27. Saulkrasti - Lauči.

Vidzeme kiviste randade värav

Ranniku matkaraja Saulkrasti – Lauči lõigu esimesed kilomeetrid kuni Zvejniekciemsini võib läbida mööda randa või liikuda läbi rannikuäärse männimetsa. Teele jääb vana kalavõrkude ja –tarvikute hoiustamise kuur. Enne Skulte sadamat ilmestavad Zvejniekciemsi rannikut ka kivid. Tehes tiiru ümber Aģe jõe suudmeala ja sadama, naaseb matkarada mereranda, kus juba kaugelt paistab Ārņu neem ja selle taga suure pruuni kivirahnu selg – Lielais Lauču akmens. Matkaraja lõigule jäävad mitmekülgsed rannikuvaated.


HPäev 28. Lauči - Tūja.

Kadunud purjelaevade ajastu

Ranniku matkaraja Lauči – Tūja idülliliste vaadetega Vidzeme rannalõigul vahelduvad kivised maaninad ja meres asuvad rändrahnud väikeste liivaste abajatega, kuhu suubuvad tillukeste jõgede ja suviti kuivama kippuvate ojade veed. Kohati on kogu rannariba kaetud hallide kividega. Paiguti ilmuvad väiksemad kõrkjatihnikud. Tūja kandis võib märgata esimesi liivakivipaljandeid.


HPäev 29. Tūja - Svētciems.

Vidzeme kivine rand

Ranniku matkaraja lõik Tūjast algab Zaķupīte jõe ületamisega. Kuni Ķurmragsi tuletornini jäävad teele valdavalt liivased, väiksemate kiviste lõikudega rannad. Hiljem jõuab rada Vidzeme kivisesse randa, kus maaninad vahelduvad väikeste abajatega, kuid kaldajoonelt kerkib ka kuni 4 m kõrgune liivakivipaljand. Meleki neeme järel liigutakse taas valdavalt liivarannal, mis on enne Svētupe jõe suudmeala tihedalt rohtukasvanud ja kaetud kõrkjatihnikuga. Rada on võimalik läbida ka ringiga mööda metsateed.


HPäev 30. Svētciems - Ainaži.

Silmude kuningriik

Ranniku matkarada kulgeb Svētciemsi – Salacgrīva lõigul mööda luitevallide vahel looklevat metsarada, sest rannariba on tihedalt rohtunud ja sisuliselt läbimatu. Salacgrīvast Kuivižisse võib minna mööda liivaranda või metsateid. Ümber Kuiviži ja Vēverupe vaheliste rannaniitude saab mööda metsateed, mis asub A1 maanteest idas. Pärast Vēverupet naaseb matkarada rohtunud randa, lahkudes sealt Blusupīte jõesuudmes, et jõuda mööda Kāpu ja Valdemāra tänavaid Ainaži muulini. Selja taha on jäänud ligi 580 km Lätimaad ja avastamist ootab Eestimaa.