Ranniku Matkarada - Hea teada

Rannikuloodus

  • Lätis liigub matkarada peamiselt mööda liivarandu, kohati kiviseid randu ja lühemates etappides ka mööda mereäärseid niite. Rannikuäärsetes metsades on sissetallatud rajad ja väikesed teed. Mõnedes etappides võib liiv olla nii pehme, et kõndimine on raskendatud.
  • Eestis liigub ranniku matkarada piki merekallast ~100 km, peamiselt Haapsalu ja Tallinna vahel. Mujal on rannajoon keeruline ja koosneb paljudest maaninadest, poolsaartest, märgaladest, roostikest, luhamaadest, laguunidest ja madalatest lahtedest, nii et ülejäänud ~500 km saab läbida mööda rannikuäärseid radu, teid ja autotee serva.
  • Linnades ja asulates kulgeb ranniku matkaradamööda kõnniteed.
  • Rannikumaastik on üldiselt tasane ningranniku matkaraja suurem osa on merepinnale väga lähedal.
  • Panku leiab Lätis Strantest kuni Ošvalkini ning Staldzene ümbruseni, nagu ka Vidzeme kivisel rannikul, samas kui kaljumoodustisi saab näha Harjumaal Tallinna lähedal.
  • Marsruut on läbitav igal aastaajal. Erinevatel aastaaegadel reisides ilmnevad oma plussid ja miinused: 

- Suvi (juuni – august) on Eestis ja Lätis turismihooaeg, kui rannikul viibib rohkem inimesi kui muudel aastaaegadel, nii et on võimalik, et mereäärne majutus on juba mõnda aega varem reserveeritud ning et tellitud toitu tuleb suuremate linnade lähedal ehk veidi kauem oodata. Suvel võib merevee temperatuur ulatuda temperatuurini kuni +18–20 °C või olla veelgi soojem, nii et tõenäoliselt saab minna ka ujuma. Liivarandadel on meeldiv kõndida paljajalu, ületades sel viisil ka väikeseid ojasid ja jõeniresid, mis merre voolavad. Suvel võib ette tulla ka pikemaid vihma- ja madalama õhutemperatuuriga (ca +13 °C) perioode, nii et soovitatav on eelnevalt ilmateadet kontrollida. 

- Sügisel (september - november) läbi metsa kõndides, eriti Eestis, kohtab rohkem värve – puulehed on kirjud, leidub seeni, marju ja pähkleid. See on ka lindude rännuaeg. Võib kogeda torme, mille käigus merevaik rannale paisatakse. Sel hooajal võib osa majutus - ja toidukohti olla suletud. 

- Marsruut on läbitav ka talvel (detsember - märts) , kuid siis tuleb arvestada, et enamik teenuseid ei ole sel ajal kättesaadavad. Kui on püsiv lumi ja pakane, siis on võimalik mitu matkaetappi, näiteks Vidzeme rannikul, läbida suuskadel. Sel ajal saab imetleda ka jäämoodustisi. 

- Kevadel (märts – mai)matkates saab olla tunnistajaks looduse ärkamisele, roheline värv võtab võimust, Kuramaa rannikul lõhnavad sirelid, linnud lendavad lõunamaalt tagasi. Ojades ja jõekestes, mis on suvel hõlpsasti ületatavad, võib veetase kevadel kõrge olla, mistõttu tuleb leida lähim sild. Kevadel on majutus- ja toitlustusteenuste pakkumine endiselt piiratud. 

  • Peamised takistused on suuremate jõgede suudmed – Saka, Irbe, Venta, Lielupe, Daugava, Gauja, Salatsi, Pärnu jt. Ranniku matkarada möödub neist lähimate teede ja sildade kaudu. 
  • Väiksemad jõed ja ojad on kuival perioodil jalgsi ületatavad. Paljude väiksemate jõgede suudme lähedale on ehitatud jalakäijate sillad või purded.
  • Läänemere rannikule ei ole ohtlikud loodusõnnetused iseloomulikud. Tugevad tormid on haruldased, need tekivad tavaliselt sügisel või talveperioodil.
  • Lätis on valdavad läänetuuled. Need on Läänemere rannikul just Lätis oluliselt tugevamad, mistõttu võib teekond Leedu piirist kuni Kolkani mugavam olla selles suunas, tuuleiil tagant lükkamas.
  • Ranniku matkarajal ei tule ette mõõna ega tõusu, mis piiraksid liikumist piki merekallast või muudaksid selle ohtlikuks. 
  • Mererannik on muutlik ja igal järgneval korral võib see samas kohas olla teistsugune. Tormid uhuvad panku, rand muutub, liiva asemel võivad seal olla veerised või on rand hoopiski kivine, teinekord varjab veeriseid rannale kantud liiv.

Teenused ja taristu

Majutuse valik on ranniku eri etappides erinev. Majutuskohad on kaardil tähistatud  sümboliga ja kämpingud sümboliga. Reisijuhis on esitatud majutuskohtade nimed ja   . Majutust on soovitatav broneerida aegsasti, sest kõrghooajal võivad rannikuäärsed kohad olla juba hõivatud.

Toitlustuse pakkujate hulk on sõltuvalt ranniku osast samuti erinev. Reisijuhi marsruuti tutvustaval lehel on ka välja toodud, millistes kohtades toitlustusteenuseid ei pakuta. On ettevõtteid, mis tegutsevad ainult suvehooajal, nii et mõistlik on ette helistada.

Ranniku matkaraja kõrvale on loodud rohkem kui 70 tasuta avalikku puhkekohta. Need on varustatud on varikatuste, laudade, pinkide, prügikastide ning paljudel juhtudel ka lõkke- või grillikohtade ning tualettidega. Puhkepaigad on ka kämpingutes ja ööbimiskohtades, kuid nende kasutamist tuleb võõrustajatega kooskõlastada.

Kauplusi leiab suuremates asulates, kuid teatud matkaraja etappidel ei kohta ühtegi poodi terve päevase marsruudi jooksul. Sellealane teave on esitatud marsruudi lehel.

Enamikul rannikuäärsetel aladel on ühistransport kättesaadav (tavaliselt buss, harvemini rong), kuid reisiajad tuleb eelnevalt välja selgitada – Lätis: www.1188.lv/satiksme, Eestis: www.peatus.ee, www.tpilet.ee. Liepājas, Ventspilsis, Jūrmalas, Riias, Pärnus, Haapsalus ja Tallinnas saab kasutada linnatransporti. Eesti saartele pääseb praamiga: Kihnu, Vormsi (www.veeteed.com), Saaremaa, Hiiumaa (www.praamid.ee), Osmussaar (www.osmussaarereisd.ee).
 
Kliinikuid, arstikabinette ja apteeke leiab linnadest ja suurematest asulatest. Hädaolukordades:   112!

KUIDAS LÄBIDA RANNIKU MATKARADA?

  • Ranniku matkarada koosneb 60 ühepäevasest jalutuskäigust, mida on reisijuhis kirjeldatud.
  • Iga päev saab ette võtta nagu eraldiseisva, eelmisest ja järgmisest päevast sõltumatu marsruudi. Päevi kokku liites on võimalik läbida mitme päeva marsruuti.
  • Ranniku matkarada saab alustada igas füüsiliselt ligipääsetavas kohas ja liikuda kummaski suunas (mõlemad suunad on märgitud). Reisijuht  näitab  iga päeva soovitatavat algus- ja lõpp-punkti.
  • Sõltuvalt huvist ja võimalusest on võimalik erinevaid etappe läbida mitte jalgsi, vaid ühistranspordiga või leppida võõrustajatega kokku transpordis ja asjade vedamises.
  • Veebilehel www.coastalhiking.eu saate välja printida päeva kirjeldused ja alla laadida GPX-faile.
  • Looduses aitavad orienteeruda marsruudi markeeringud (valge–sinine–valge) puudel, kividel ja muudel loodusobjektidel ning ranniku matkaraja kleebised liiklusmärkidel, elektripostidel, sildade piiretel külades ja linnades ning ka teeviidad. 
  • Kohtades, kus ranniku matkarada liigub mööda randa ja pikemat aega ei pea suunda muutma, ei ole rada märgistatud. Dižjūras (Läänemere Kuramaa rannikul) ja Mazjūras (Riia lahe Kuramaa rannikul) on asula lähedal asuvates kohtades luidetele paigutatud suured puidust infotahvlid, mis kirjeldavad asulat ning näitavad mõlemas suunas kaugust järgmise külani. 
  • Ranniku matkaraja äärdeon paigutatud infostendid.
  • Kuidas liikuda mööda Ranniku matkarada, kui jätsite auto lähtepunkti?
    • Võimaluse korral võib ühistranspordiga minna tagasi oma auto juurde, edasi teise sihtkohta või ööbimiskohta.
    • Majutuskoha omanikuga võib transporditeenuse osas kokku leppida.
    • Jalakäijad võivad korraldada oma logistika, jättes ühe auto finišisse, teise stardipunkti.

KASULIKUD SOOVITUSED

Raha ja dokumendid

  • Reisimisel on soovitatav kaasa võtta sularaha (euro), sest mitte igas kohas ei saa kaardiga maksta ning alati ei pruugi sularahaautomaati läheduses asuda.
  • Piiri ületamisel ja selle lähedal peab kaasas olema reisimiseks kõlbulik isikut tõendav dokument.

 Kaasavõetavad esemed

  • Kivisemaid ja kaljusemaid etappe on mõistlik läbida kinniste kingadega ning kohtades, kus rannik on võsastunud, tuleks kanda veekindlaid jalatseid. Ka niiskus- ja tuulekindlad riided tulevad kasuks.
  • Soovitatav on kaasa võtta miniapteek.
  • Telefoni laadimiseks kulub ära ka süsteemiväline aku, sest on mitu pikemat etappi, mille jooksul telefoni laadimine ei ole võimalik.

Telgid ja lõkkekohad

  • Telke püstitada ja lõket võib teha järgmistes kohtades:
  •  Lätis:
    • kaitsealadel, st rahvusparkides, loodusparkides ja looduskaitsealadel, ainult selleks ettenähtud avalikult kasutatavates puhkekohtades
    • väljaspool kaitsealasid rannal (territooriumil mere äärest kuni esimese luiteni, st kohani, kus algab maismaa taimestik), kui see ei ole keelatud kohaliku omavalitsuse määrustega. Nende reeglitega võib tutvuda lähedal asuvas .
  • Eestis: ainult selleks ettenähtud kohtades. Rannal on seda teha keelatud.
  • Kui lõkkekohas ei ole puitu, siis tuleb selleks korjata kuivi ja mahakukkunud oksi. Lõket ei tohi jätta järelevalveta. Lõkkekohast lahkudes tuleb veenduda, et tuli on kustunud.
  • Hästi varustatud lõkkekohtades võib kasutada kaasaskantavat grilli.
  • Eestis ja Lätis on lõkke tegemine keelatud luitevööndis ning suurema tuleohuga perioodidel. Teavet tuleohu kohta Lätis leiab veebilehelt: www.lvgmc.lv, Eestis – www.emhi.ee. Veenduge, et metsa minek ei ole tuleohu tõttu (Lätis – www.vmd.gov.lv) keelatud.
  • Tulekahju puhul tuleb Lätis helistada 112 või vastavasse metskonda (vaata www.vmd.gov.lv), Eestis – 1524 või lähimasse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) infopunkti Eestis www.rmk.ee.

Turvalisus ja kommunikatsioon

  • Kui teil tekkis ranniku Mmtkaraja kohta küsimusi, pöörduge kohaliku  poole  .
  • Teatud paikades ei pruugi olla mobiililevi.
  • Enamikus majutus- ja toitlustuskohtades pakutakse Wi-Fi-ühendust.
  • Kaljud ja pangad koosnevad ebastabiilsetest settekivimitest – nende lähedal võib toimuda varinguid ja maalihkeid.
  • Tugeva tuule puhul on ohtlik läheneda kohtadele, kus lained uhuvad panku; neist tuleb sel juhul kaarega mööda minna.
  • Kuumal ajal võtke kaasa putukatõrjevahend.
  • Läänemere vetes ei leidu inimestele mürgiseid ja ohtlikke taime- või loomaliike (sh millimallikaid). Rästik on Balti riikides ainus mürkmaoliik, mis tavaliselt omavoliliselt kedagi ei ründa. Nad elavad muru ja põõsastega ülekasvanud raiesmikes ja metsaservadel, rabades ja hõredates männimetsades, kus kasvavad kanarbikud ja marjapõõsad. Rästikut võib kohata teerajal peesitamas.
  • Rannast eemal võib leiduda puuke.
  • Rannast võib leida nn „fosforit“ – nõukogude keemiarelvade jääke, mis näevad välja nagu merevaik ja on väga ohtlikud. Sellest tuleb teatada politseile:   110 või 112. 
  • Vanad sõjaväeobjektid, mis ei ole üldsusele avatud, võivad olla ohtlikud.

 Keskkonnasõbralik matkamine

  • Lätis ja Eestis on kraanivett juua täiesti ohutu. Kasutage taaskasutatavat pudelit.
  • Püüdke osta tooteid väiksemates pakendites ning viige oma jäätmed lähimasse prügikasti.
  • Kui võtate kaasa koera, siis veenduge, et lemmikloom ei segaks pesitsevaid ja puhkavaid linde, metsikuid loomi ja et ta ei teeks kevadel hülgepoegadele liiga. Linna lähedal asuvatel randadel võib koerte sisenemine olla keelatud. Erikaitsealal peab koera alati rihma otsas hoidma.
  • Erikaitsealal peab järgima sisekorraeeskirju ning Eestis ka nn igaüheõigust: loodusegakoos.ee/rules-of-conduct/freedom-to-roam 

NaviCup


NaviCup matkajuht on nutikas mobiilirakendus, millega muudad Ranniku matkaraja avastamise veelgi lihtsamaks. Laadi rakendus alla: Google Play või App Store.

Lisateavet leiate NaviCupi veebilehelt.

Reisijuhis esitatud teave ja GPX-failide sisu vastab 2017.–2018. aastal valitsevatele nõuetele. Pea GPX-failide kasutamisel meeles, et metsades, linnades ja asulates, pankadel jm võib ette tulla ranniku matkaraja marsruudi kõrvalekaldeid (vigu).